Suur osa vanemaks olemise probleemidest ja miks see nii väsitav on, on see, et vanema ja lapse vahel toimub evolutsioonibioloogiast teada „ema-lapse konflikt“ (loomulikult kehtib ka isa kohta). Mõlemad püüavad maksimeerida oma ellujäämisvõimalusi, et kanda edasi oma geneetilist materjali, arvestamata sealjuures teise osapoolega. Teisisõnu, vanem peab pidevalt žongleerima kahe instinkti vahel – järglase eest hoolitsemine ja enda ellujäämine –, mis võivad olla üksteisega vastuolus.
Üldjuhul, kui peab valima, siis valib vanem esimese seni kuni suudab, kui aga väsib ohtlikult ära, siis järgib teist. Sama laieneb ka näiteks imetamise kohta, kui lapse vajadus / nõudmine toidu järgi on nii suur / jõuline, et ema peab seda rahuldama enda ellujäämisvõimaluste (nt une või puhkamise) arvelt.
Kui konflikt on minimaalne, siis öeldakse “hea vanem” või “hea laps”.
Emadus õpetab 