Hurraa, kõhubeebi on saabunud!
Minu elu kolmas rasedus lõppes mõne nädala eest elu teise sünnitusega. Küsimusele “kuidas läks?” vastan tavaliselt, et “midagi väga jubedat ei juhtunud”.
Kuigi jah – on vist naisi, kes võivad nimetada oma sünnitust “kergeks”. On naisi, kes mäletavad oma sünnitusest ainult positiivset ja ilusat. Ja naisi, kes suudavad loetud päevad pärast sünnitust normaalselt istuda, kõndida või last kandelinas kanda. On neid, kes sünnitavad ilma rebendite ja õmblusteta. On naisi, kes ei tunne isegi presside ajal vajadust tuua kuuldavale ürgnaise möirgeid. Olen isegi kohanud naist, kes ütles otsesõnu, et talle meeldib sünnitada.
Ütleme nii, et mina nende naiste hulka ei kuulu.
Olgugi et meditsiinilises mõttes on mõlemad sünnitused olnud “normaalsed”. Väga kummaline termin minu meelest, “normaalne sünnitus”. Võrreldes terve ülejäänud eluga pole selles kogemuses küll midagi normaalset. Imestan ühtepuhku, et 21. sajandi teadmistest ja tehnoloogiast on sünnitusmajja jõudnud hämmastavalt vähe. Jah, on toimunud tohutu edasiminek suremuse vähendamisel ning kõiksugu erandlike olukordade lahendamisel, ning selle üle saab ainult rõõmustada. Kuid üks “normaalne sünnitus” on tänapäeval praktiliselt sama brutaalne nagu keskajal.
Mõlemad sünnitused on minu jaoks olnud suured eneseületused, nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Ning põhjalik ettevalmistus on tõenäoliselt mänginud olulist rolli, et olen mõlemal korral siiski iseenda silmis hästi toime tulnud. Olen oma hirmudele otsa vaadanud ega lubanud neid endaga sünnitustuppa kaasa tulla.
Samuti olen avastanud, et sünnitusest saab kaasa võtta mõned olulised õppetunnid ülejäänud elu tarbeks. Need on järgnevad:
1. Hinga. Kui tunned, et olukord väljub kontrolli alt, siis hinga. Hinga sügavalt sisse, sügavalt välja. Enne kui reageerid või emotsioonid valla lased – hinga. Lase uus hapnik kehasse ning hinga välja kõik ebavajalik. Unusta hetkeks kõik muu, ja lihtsalt hinga.
2. Ükskõik kui valus on, see läheb üle. Iga tuhu ja iga press saab ükskord läbi, ning saabub vaheaeg. Ükski valu ei ole pidev ja lõputu, isegi kui vahel võib nii tunduda. See on ainult praegune hetk. Laiendades argielule – siis üks halb päev on ainult üks halb päev. See läheb mööda, tuleb uus ja parem.
3. Kui parasjagu ei ole valus, siis naudi hetke. Jah, minuti eest oli sul paha ning kahe minuti pärast on jälle paha – aga praegu ju ei ole. Praegusel hetkel on kõik korras ja sa tohid seda nautida. Puhka, lõõgastu, tunne end hästi, ja ära kiirusta sellest hetkest minema.
Emadus õpetab 