Iga ema jaoks on imetamisel erinev “hind. Mõne naise jaoks on imetamine “kulukas” ning nõuab palju ressurssi. Näiteks võib teda kimbutada mõni krooniline probleem, mis tuleb üha uuesti tagasi ning takistab imetamist. Olgu selleks siis nibulõhed, lapse toidutalumatus, probleemid piima kogusega (vt Liiga vähe piima) või mistahes muu imetamisalane probleem. Esineb ka meditsiinilisi seisundeid, mille puhul imetamine kahjustab otseselt ema füüsilist tervist – sel juhul on imetamise hind võimatult kõrge. Kui naine ei kohta oma imetamisteekonnal erilisi takistusi, nimetagem seda tinglikult “odavaks” imetamiseks (püüdkem ignoreerida selle sõna negatiivset varjundit, mis pole siinkohal üldse sihipärane). Sellisel juhul toimub imetamine justkui iseenesest ja sujuvalt, võtmata mingit lõivu naise füüsilise või vaimse tervise arvelt.

Samuti on emadel erinev “maksevõime”, s.t. kui palju ressurssi on võimalik imetamisse panustada. Ressurssideks võib olla näiteks:

• aeg – imetamine läheb märksa sujuvamalt, kui naine ei pea ennast jagama näiteks töökoha või teiste laste vahel;
• tervislik seisund, s.h. üldine stressitase – kui naine peab pöörama rohkelt tähelepanu omaenda tervisele, võib tal jääda vähem energiat, et tegeleda imetamisprobleemidega;
• teised inimesed – lähedaste toetus ja ühiskondlikud hoiakud imetamise suhtes võivad olla määrava tähtsusega;
• ligipääs adekvaatsele infole – imetamisnõustajate kättesaadavus, asjakohaste raamatute ja interneti kasutamise võimalus;
• raha – näiteks õige rinnapumba või muu töövahendi jaoks, samuti stressi maandamise “ostmiseks” (nt pühapäevane poodlemistuur või massaaž).

Õnnelikud on need, kelle jaoks imetamise hind on väike ja maksevõime suur – neil ei teki imetamisega erilisi probleeme ning kui ka tekib, on neil võimalik otsida lahendusi. Kõige haavatavamad on ilmselgelt naised, kelle jaoks imetamine on “kallis” ehk problemaatiline, ning samas pole neil erilisi võimalusi lahenduste otsimiseks. Sellisel juhul otsustab naine väga tõenäoliselt imetamisest loobuda.

Loomulikult on see kõik ajas muutlik. Esimest lapse imetamine on esimestel nädalatel igaühe jaoks “kallis” ja nõuab ohtralt aega ja energiat. Hiljem võib sellest kujuneda aga väga sujuv protsess ehk imetamine muutub “odavamaks”. Samuti võib naise maksevõime ajas muutuda, kui näiteks muutub tema tervislik seisund või talle avaneb mingi seni suletud uks adekvaatse infoni. Mõnikord on võimalik naisel endal oma ressursse suurendada, näiteks võtta imetamise jaoks rohkem aega või ümbritseda end toetavate inimestega.

Ja muidugi on kõik need “mõisted” väga tinglikud. Kaks naist ei ole kunagi täpselt samas olukorras ning pealtnäha sarnane probleem võib olla ühe jaoks käkitegu (imetamine on odav), kuid teise jaoks ületamatu (imetamine on kallis). Ainult naine ise saab oma imetamise hinda ja maksevõimet määratleda.

Kuid sellegipoolest on selles skeemis minu meelest mingi iva. Ehk aitab see näiteks kasvatada mõistmist teiste imetavate naiste suhtes. Kui sa ei tea, millised on nende ressursid ja maksevõime – ja seda ei tea sa kunagi päris täpselt – siis pole mingit mõtet hinnata neid enda mõõdupuu järgi. Usun, et just sellest mõtteveast idanebki hukkamõist, mida imetamise teemadel tuleb ette nördimapanevalt sageli.

Imetamise edukus sõltub imetamise individuaalsest “hinnast” ja naise isiklikust “maksevõimest”.
(Joonise autor: Clangula, https://emauurimus.law.blog)