Külalispostituse autor: Escapist

Emadus on kahtlemata imeline aeg. Kuid see võib aeg-ajalt olla ka kurnav või keeruline. Olenavalt sellest, kummale poole kaalukauss enamasti kaldu, on ka meie üldine seisund.

Minu emakogemus näitab, et kohati on päris lihtne ajada end nurka, kus kõik tundub pigem keeruline ja halb ja raske. Enamasti on süüdi hoopiski rahuldamata põhivajadused ehk kui lapse eest hoolitsemine on (mistahes põhjusel) enamus ajast ema õlul. Puudu võib tulla energiast, nii füüsilises kui vaimses mõttes või hoopis õlast, mille najal nutta.

Kuidas siis seda kaalukaussi tihedamalt teisele poole kallutada? See võimalus ja võim on meil absoluutselt olemas. Kõigil.

Üks õpetus, mis mulle on hakanud meeldima (sest see toimib) kõlab järgmiselt.

Mõtle välja, mida sa tahad. Mida sa soovid, et sul oleks rohkem. Püüa selle harjutuse juures mitte mõelda materiaalsetele asjadele, vaid sellele, mida sa sooviksid rohkem kogeda. Materiaalsed asjad ei ole vähetähtsad, kuid me tahame neid omada põhjusel, et need tekitavad meis mingi soovitud tunde. Näiteks kui sul on palju raha, siis sa loodad tunda rohkem vabadust või spontaansust. Mõtle välja kolm tunnet või kolm märksõna, mida sa soovid enda ellu rohkem tuua. Ja seejärel püüa märgata iga päev neid kohti ja olukordi, kus sa juba oma soovitud tundeid koged.

Käisin täna hommikul kärutamas. Nagu ikka, laps on vaja ju kuidagi uinakusse saada ning kuna oleme suveks maale kolinud, on siin selleks palju atraktiivsemad võimalused kärutamiseks. Ilus metsatee, värske vihmast küllastunud õhk, endal soe ja hea olla. Hommik, seega energiat ka jagub. Hakkasin mõtlema – kas ma tahaksin praegu sellesse hetke veel midagi juurde? Kas midagigi on veel puudu? Ja jõudsin järeldusele, et ei ole. Et kõik ongi täpselt nii nagu ma tahan. Selles hetkes ei soovi ma midagi muud. Ja see ongi ju küllus kui pole enam midagi lisada!

Jah, mul võiks olla parem käru. Mul võiks olla uuemad riided. Mul võiks tossude sees auku mitte olla. Aga, kui ma sulgen silmad, on mul ikka soe ja hea ja värske mereõhk ninas ja vahet ju pole, mitme-eurost käru ma lükkan kui see sama sujuvalt sõidab.

See ei ole vähemaga leppimine. See ei tähenda, et sa ei võiks tahta paremaid, kvaliteetsemaid või kallimaid asju. Aga kui sul praeguses hetkes tuntavat erinevust ei ole, siis sa võid lubada endale seda küllusetunnet ja rõõmu, mis sellega kaasneb. Kui sa (võrdluse mõttes) keskenduksid sellele, et sul pole kohvitopsi täna kaasas, et käru on roostes ja sul on pisut jahe, siis mis tunde see sinus tekitaks? Vaevalt, et parema.

Ja veel kõige parem selle juures on asjaolu, et see millele sa keskendud, seda tuleb su ellu juurde. Kui ei usu, proovi järele. Kaotada pole midagi 🙂